Eesti keeles (EST)По-русски (RUS)In English (ENG)

Ida-Virumaa sotsiaalmajanduslik olukord sõltub oluliselt põlevkivitööstusest

Saada link Prindi

Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu (IVOL) tellimusel valmis kevadel 2013 uuring „Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine“. Uuringu eemärk oli anda hinnang põlevkivikaevanduste ja tööstuse sotsiaalmajanduslikule mõjule perioodil 2015-2030. Uuringu IVOLi ekspertgrupi töös osaleks ka PKK teadus- ja uuringujuht Margus Pensa.

Arvestades põlevkivitööstuse kaalukat rolli piirkonna sotsiaalmajanduslikus arengus, tuleb uuringu projektijuhi, Praxise majanduspoliitika programmi juhi Katrin Pihori sõnul põlevkivitööstust puudutavate otsuste puhul pöörata senisest rohkem tähelepanu sotsiaalmajanduslikele aspektidele. „Piirkonna elanikele on olulised ennekõike töökohtade olemasolu ja atraktiivne elukeskkond: tugev koolivõrk, piisavalt vaba aja veetmise võimalusi, korras teed ja haljastus, aktiivne kultuurielu,“ vahendab Pihor hinnanguid.

Ekspertide sõnul, tuleb põlevkivitööstust mõjutavate otsuste tegemisel muuhulgas arvestada, et see tööstusharu on Ida-Virumaa suurim tööandja, pakkudes tööd ligemale 12%-le piirkonna töötajatest. Kui sellele lisada veel põlevkivisektorile teenuseid ja kaupu tarnivate ettevõtete töötajaskond, siis on põlevkivitööstusega seotud umbes veerand kogu Ida-Virumaa hõivatutest. Põlevkiviettevõtetes töötavate inimeste palgatulu aastas ulatub kokku üle 75 miljoni euro, millest enamik kulutatakse sellessamas piirkonnas. Põlevkivi kaevandamisel ja töötlemisel loodav omanikutulu aastas on ligikaudu 100–120 miljonit eurot, millest enamiku teenib riigi omandis olev Eesti Energia AS ja sellest summast saab osa kogu Eesti riik. Piirkonna kohalikele omavalitsustele laekub põlevkivisektori töötajate tulumaksu ligemale 10-11 miljonit eurot aastas.

„Põlevkivitööstusega kaasnevad negatiivsed keskkonnamõju ei tohi alahinnata, kuigi leidsime uuringus, et olukord on kaasaegsete kaevandamistehnoloogiate juures muutunud järjest paremaks,“ tõdeb Pihor. „Arvestades rangeid keskkonnanõudeid, mille täitmist hoolega järgitakse nii siseriiklikult kui rahvusvahelisel tasandil, ei ole moodsa põlevkivitehnoloogia mõju enam nii ulatuslik kui aastakümneid tagasi kasutatud tehnoloogiate puhul,“ selgitab Pihor.

Tänapäeval tuleb pigem leevendada aastatetaguse intensiivse kaevandamise tagajärgi: aherainemägede isesüttimine, maapinna võimalikud langatused, liigniiskete alade tekkimine, pinnaveekogude olukord, aga ka mahajäetud elurajoonid, liiga suured avalikud hooned ja muu nõukogudeaegne taristu,“ selgitab analüütik olukorda. Uuringu teostajad on arvamusel, et nende mõjude leevendamisel tuleks riigil võtta selgem vastutus ja koostöös kohalike omavalitsustega panustada piirkonna kestlikku arengusse. Üks võimalus selleks oleks jätta keskkonnatasudest laekuvat raha senisest rohkem Ida-Virumaale, sh neile omavalitsustele, kellel kaevandustulu pole.

Analüütiku sõnul on seni põlevkiviettevõtted maksnud keskkonnatasu suurusjärgus 45-55 miljonit eurot aastas, millest ligikaudu 12 miljonit eurot laekub tuluna tagasi aktiivsete kaevandustega valdadesse. Sellele summale lisandub SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu keskmiselt veel 3,7 miljonit eurot aastas. Nõukogudeaegsete pärandmõjude leevendamiseks ning ennekõike just tööstuse mõju tasakaalustava atraktiivse elukeskkonna arendamiseks sellest siiski ei piisa, selgitavad eksperdid.

„Seega võiks kaaluda keskkonnatasudest spetsiifilise Ida-Virumaa elukeskkonna arendamise programmi loomist, mis aitaks kaasa mitte üksnes keskkonnaprobleemide lahendamisele, vaid ka piirkonna maine tõstmisele, majanduse struktuuri mitmekesistamisele, uute atraktiivsete elupiirkondade rajamisele Ida-Virumaal,“ pakub välja Pihor.

Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu tellitud uuringus kaardistati põlevkivitööstuse otsene ja kaudne mõju demograafilistele muutustele ja tööhõivele, sissetulekutele, ettevõtluse arengule, kohalikule arengule, elukeskkonnale ning inimeste tervisele. Analüüs tugineb statistiliste andmete ja varasemate uuringutulemuste analüüsile, intervjuudele kohalike omavalitsuste esindajate ning ettevõtjatega ning piirkonna elanike hulgas teostatud telefoniküsitlusele. Uuringu läbiviimist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Uuringu lõpparuandega saab tutvuda aadressil - http://www.praxis.ee/fileadmin/tarmo/Projektid/Innovatsiooni_poliitika/Lopparuanne_0307_toimetatud_.pdf


Annely Oone

Teadlikkuse ja infospetsialist
Põlevkivi Kompetentsikeskus
TTÜ Virumaa Kolledž

Tel: 5210802
E-post: See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.
Skype: annelyoone

Sa asud siin: Meist Uudised Ida-Virumaa sotsiaalmajanduslik olukord sõltub oluliselt põlevkivitööstusest