Valmis Eesti algupärase standardi EVS 664:2017 uustöötlus

Prindi

Standardi EVS 664:2017„Tahkekütused. Väävlisisaldus. Üldväävli ja tema sidemevormide määramine" on koostanud TTÜ Virumaa kolledži Põlevkivi Kompetentsikeskus ja heaks kiitnud standardimise tehniline komitee EVS/TK 57 „Põlevkivi ja põlevkiviproduktide töötlemine“. Selles Eesti standardis kirjeldatakse üldväävli ja tema erimite (sulfaat, sulfiid, püriit ja orgaaniline väävel) määramise metoodikaid turbas, puidus, põlevkivis, kivisöes ning nende termilise töötlemise ja põletamise tahkejääkides.

Põlevkivi kasutamine on maailmas teiste fossiilkütustega võrreldes vähe levinud ning rahvusvahelistes standardites käsitletakse küll tahkeid fossiilkütuseid, kuid põlevkivi reeglina ei mainita, eripära arvestamisest rääkimata. Seoses keskkonnakaitse üha suurema osatähtsusega, on väävli ja tema sidemevormide määramine erinevates materjalides üha olulisem, mis puudutab ka põlevkivi, kus väävel esineb mitmes vormis. Kõige sagedamini tuleb määrata just üldväävli sisaldust.

Mis tingis eelmise versiooni EVS 664:1995 muutmisvajaduse?

Standardi olulise muutmise tingis aparatuursete meetodite lai levik materjalide elementkoostise määramisel, kus korraga ühest proovist on võimalik suhteliselt kiiresti määrata nii süsiniku, vesiniku, kui ka üldväävli sisaldust. Seda meetodit ei saanud seni kasutada analüüside puhul, kus oli nõutav standarditud meetodi esitamine. Samas on standarditud üldväävli määramise keemiline meetod aja- ja ressursikulukas, kuid referentsmeetodina õigustab end. Seetõttu antud standardis ei asendatud olemasolevat üldväävli määramise meetodit, vaid täiendati seda aparatuurse määramismeetodiga. Redaktsioonilises mõttes eelkõige liigendati teksti ja lühendati pikki analüüside kirjeldusi parema mõistmise huvides.

Kuna põlevkivitööstus on Eestile oluline siis peaks ka standardite süsteem olema selline, et oleks võimalik viidata Eestis kehtivatele standarditele. Oluline on, milliste kriteeriumite järgi erinevaid põlevkivisid võrrelda ja kasutamisvõimalusi hinnata. Vastavaid analüüse tellitakse nende analüüside tegemiseks spetsialiseerunud akrediteeritud laboritelt ja tähtis on, et nad teeksid neid analüüse standardipõhiselt. Põlevkivi kompetentsikeskuse kütuste tehnoloogia teadus- ja katselaboratoorium on kujunenud sellel turul arvestatavaks tegijaks.

TTÜ Virumaa kolledži Põlevkivi Kompetentsikeskuse ja EVS/TK 57 tegevuse tulemusena on seni avaldatud veel standard EVS-ISO 1928:2016 „Tahked mineraalsed kütused. Ülemise kütteväärtuse määramine kalorimeetrilise pommi meetodil ja alumise kütteväärtuse arvutamine/ Solid mineral fuels — Determination of gross calorific value by the bomb calorimetric method and calculation of net calorific value“, mis võeti üle ümbertrüki meetodil koos Eesti poolsete märkuste ja täiendustega.

See standard käsitleb meetodit mineraalsete kütuste ülemise põlemissoojuse määramiseks konstantse ruumala ja etalontemperatuuri 25 °C juures kalorimeetrilises pommis, mis on kalibreeritud sertifitseeritud bensoehappe põletamisega. Praktikas on kütus põletatud konstantsel (atmosfääri) rõhul ja vesi ei kondenseeru, vaid eraldub auruna koos suitsugaasidega.

Standardimise tehnilise komitee EVS/TK 57 tööprogramm aastaks 2017 on avaldatud EVSi kodulehel.


Anu Nuut, IO ekspert, EVS/TK 57 sekretär, Põlevkivi Kompetentsikeskus